02 detsember 2017

Kolm rebasekutsikat ja üks hunt.

Lõunakeskuses kolades jäi mulle silma sealne käsitööpood. 
Mul ei  olnud mingit plaani sealt midagi osta. 
Aga mind ei tohi ju sellistesse poodidesse lasta ja nii ma, JÄLLE, ostsin  lõnga. 
Enamuse aastast ma vardaid kätte ei võta, kui sügise ja talve pikad õhtud  on just sellised, 
mil ma teleka ees istudes kätele tööd annan.
Lihtsalt niisama ma kududa ei suuda.
Mul lihtsalt peab kogu aeg telekas mängima, vaatan ma siis seda või mitte.
Pidev taustamüra on ülioluline. 

Tegelikult hakkas mulle juba ammu meeldima Pinterestist hästi armsad rebasemütsid.
Neid näed siin: Foxie hat. 
Päris kopeerida ma ei tahtnud ning seetõttu saigi müts selline nagu ta on: 
Ja ega siis beebi ilma papudeta hakkama saan. 
Kuna ma pole juba väga ammu titadele midagi teinud,
siis papud said vastsündinu kohta nõksa suured. 

Lõng 100 % meriino.
Kuigi pildi peal tundub värv pigem punane siis tegelikult on ta ilusat rebaseoranži karva.
On kaks värvi, mida ma õigesti pildistada ei suuda
 ja need on oranž, ning nagu allpool näha ka must. 

Supersoe suusamütsi. 
Kudusin lihtsalt ühe pika toru, mille siis kaheks kokku voltisin. 
Mustri laenasin SIIT.
Muster on jämedakoelise mütsi jaoks natuke liiga suur, kuid hunt on ikkagi  äratuntav.
Ma olen suhteliselt lõdva käega kuduja.
Sellest pole hullu kui ma midagi ühe värviga koon, 
kuid mitme värviga mustri puhul jääb minu lõdva käsi mind  häirima.