03 märts 2017

Seekord siis sirelid.

Ma olen kohutavalt enesekriitiline inimene, pole vist ainsatki tööd, millega ma 100 % rahul oleksin ja kui mind kiidetakse, siis suhtun ma sellesse küllaltki ettevaatlikult. 
Suusoojaks öeldud kiitus on oma sisult tühi. 
Ja nagu ütles Andre Gide oma raamatus `` Surra, et elada`` 
siis parem juba üldse mitte, kui halvasti kiidetud olla :) 

Õnneks on minu elus Mürts, kelle kiituse  suhtes saan ma alati kindel olla. 
Kui mees ütleb, siis ta ka nii mõtleb. 
See tuleb alati südamest, see ei ole suusoojaks öeldud. 

Minu sirelite komplekt pidi olema kõige ilusam töö, mida ma teinud olen. 
Aitäh Mürts!