25 jaanuar 2017

Juppidest jumala uus,

ehk lugu sellest, kuidas ma köögi põlema panin ja elektrikuks hakkasin :) 

Rakvere Loovuskeskuses korraldati ( vist oli jõulude paiku ) üks vahva koolitus, milles osalejad said teha pudelitest valgusteid. Hirmsasti tahtsin minna, kuid tee sinna oli liiga pikk ja talvistes oludes ma pimedas eriti sõita ei taha. 
Seega otsisin interneti avarustest välja õpetuse kuidas lõigata pudelit. 
Variante oli palju, kuid kõige lollikindlam tundus puuvillane nöör ümber pudeli siduda, atsetooniga üle lasta, põlema panna ja siis pudel külma vette susata.  
Puuvillane nöör põles ilusti, koos sellega muidugi ka pool kööki ( liialdan ) , sest nööri niisutades olin ma tilgutanud atsetooni mitte ainult pudelile vaid ka igale poole mujale. 
No mis tilgutanud, ma lausa valasin terve atsetooni pudeli tühjaks. 
 Mida rohkem, seda uhkem, sel korral ei töötanud :) .
Väike ehmatus, kuid paari sekundi pärast tulekahju vaibus iseenesest.
``Tule taevas appi!`` oleks Lennu taat selle peale öelnud. 
Pudelilt ma muidugi põhja alt ei saanud :) 

Teine variant meeldis mulle rohkem. 
Asetasin pudeli sobivasse kaussi ning tõmbasin pudelit vaikselt keerutades 
talle klaasinoaga ringi ümber. 
Minut kuumas vees, siis paar sekundit külmas ja põhi oligi lahti. 
Enam-vähem ideaalse tulemuseni jõudsin ma vist viienda pudeliga.
Asetasin pudeli põhja liivapaberile ja ringjate liigutustega nühkisin teravad servad siledamaks.
Siinkohal tegin ka vea nr. 1. 
Soovisin saada ilusamat välisserva, kuid liivapaber jättis sinna koledad hõõrumise jäljed.
Enam nii ei tee :) 

Paljas pudel tundus kuidagi alasti. 
Võtsin appi taas tinaribad ja  `` maalisin`` pudelile väikese ornamendi. 
Ja nüüd algas kõige tüütum töö.  
Pudel on kumer ja vedel klaasivärv kippus igale poole laiali valguma ja üle ``vallide`` voolama. 
Aga tasa ja targu ning ennast pidevalt kirudes sai see töö ka tehtud :) 

Järgmisena lammutasin ära pööningul vedelenud vana laualambi. 
Kuna ma pidin lambipirni kuidagi pudeli sisse saama siis lõikasin ära pistiku, vedasin juhtme läbi pudelisuu ja kruvisin uue pistiku juhtmete otsa. See oli ka ainus asi, mille ma poest ostsin. 
Ma kardan tegelikult kohutavalt seda elektri värki.
Käte värinal suskasin pistiku pessa ja maja ei lennanudki õhku! 
Sel korral läks kõik õnneks:)


 Sellel pildil on hästi näha liivapaberi kahjustused :( 

Kohtvalgustina teeb oma töö ära küll. 

Kardan, et see valgusti ei jää viimaseks. 
Ideid ( nii enda omi, kui ka laenatuid ) on palju. 

PS. Rakvere Loovuskeskus korraldab  päris huvitavaid koolitusi.