19 november 2016

Lemmiklind lumekakk ehk nyctea scandiaca

Üks ilusamaid linnuliike on kohe kindlasti igasugused kakulised. 
Peale ilusa välimused on nad ka julged ja julmad kiskjad. 
No ja muidugi need silmad! 
Ma enam ei mäleta, kes mulle sellest rääkis. 
Ema igatahes mitte. 
Aga kui ma olin sündinud olla meie naabrimemm emale öelnud: 
`` Issand kui inetu laps, nii väike pea aga silmad suured kui öökullil.`` 
Tõesti, praegu beebipilte vaadates ega suurt peale silmade pildile mahtunudki :) 
Ja nii ma kasvasingi üheks suurte roheliste silmadega tüdrukuks. 
Lastest on minu silmad pärinud Mürts. Pisar ja Pisarake on sinisilmad. 

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 
Hoopiski sellest, et teen, mis ma teen aga varem või hiljem naasen ma taas viltimise juurde.
Seekord sai kaaned fotoalbum ja  kuna tööl oli hoog sees, siis sündis ka üks väike kakutüdruk. 



Hingelind

Aastasadu on kakkudel olnud oluline koht paljude rahvaste mütoloogias. 
Vähestest elusolenditest on teada nii palju erinevaid ja vastandlikke uskumusi.
Kakkusid  on kardetud ja imetletud, peetud nii tarkuse kehastajateks kui ka, vastuoksa, väga rumalateks lindudeks. 
Kakkudega seotud ended kõnelevad ilmast, surmast, sündidest ja haigustest.
Vanas Indias oli öökull tarkuse ja abivalmiduse sümbol, hiinlased uskusid, et öökullikujuke kaitseb maja välgu eest. 
Austraalia aborigeenid on aga kindlad, et pärast surma muutuvad meeste hinged nahkhiirteks ja naiste omad öökullideks.