18 september 2017

Frosen.

Külm, jäine, lumekuningannalik.





15 september 2017

Mind pandi fakti ette :(

Mina sinuga käima ei hakka, kui sina SELLEGA ( hästi põlastavalt ) käima hakkad!! 
Nii müristas minu kallis Mürts, kui teatasin, 
et ma kavatsen seda mütsi kandma hakata :) 
Ma olen jube ema, kuid mulle nii kohutavalt meeldib oma lapsi tirriteerida, figureerida 
ja nendega tembutada. 
Täpselt nagu Karlsson katuselt onu Juliust ``kasvatas``. 

Õnneks nõustuti minuga ikka edasi käima, kui ma selgitasin,
et müts ei ole mulle ja kellegi teise ema hakkab sellega linnapeal käima :) 
Aga jah, raske nende konservatiividega, isegi saunamütsiga ei lubata linna peale kondama :( 


Siiilikeee, kas sa sauna näed?
Ei näe, udu on! 
Inspiratsioon tuli teadagi kust:) 
 Ja, et pepu naks ja naks lava külge kinni ei jääks tegin ka ühe saunamati istumise alla. 

Mõnusat leili! 

13 september 2017

Sügisvärvid köögis ehk siis kui käed külmetavad.

Vastumürk on lihtne: 
kausike kuuma vett, seep ja vill.
See paneb vere taas ilusti käima. 
Peale selle pakub ka tegemisrõõmu. 

Tee, mis sa oskad, sellega, mis sul on ja seal, kus sa oled :) 
/ Theodore Roosevelt / 

Märksõnad:  sügis aias ja metsas.
Kohvi- ja teekannu soojendajad.
Jõhvikad ja pihlakad.



Kannusoojendajad said endale kõrvale ka kaks kaussi.


Nagu tavaliselt piinasin ka lapsi, et kas neile ikka meeldib.
Meeldis, kuigi minu Mürts ütles pihlakamarju vaadates, et need meenutavad talle pigem nubinaid.
Eks mõelge ja vaadake ise, mida üks teismeline poiss nubinate all mõtles :)

See aasta on tõeline pihlaka-aasta, puuoksad on lookas raskuse all.
Öeldakse, kui kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab  palju tüdrukuid mehele. 

11 september 2017

Viljapõllu umbrohi ning lupiinid vihmas.

Viljapõllu umbrohuks kutsutakse seda taevasiniste õitega iludust. 
Ja just seetõttu jääb rukkilille meie põldudel aina vähemaks. 
Taimemürgid teevad oma töö.
Ma arvan, et sellel aknakaunistusel ma tabasin ära rukkilille ilu ja tema imeilusa värvi. 
Õrn, õhuline ja sinisinine.


 Lupiinid vihmas? 
Just nii juhtub, et asud tegema tööd ilma kindla ideeta. 



07 september 2017

Etnomuti sügisene outfit.

Nonii, koolialguse trall on selja taga, elu loksub taas mõnusasse rutiini. 
Loodus värvib ennast juba tasapisi sügisvärvidesse.
Mõtlesin, et peaks ka ise sel sügisel oma must-valge garderoobi natukene värvilisemaks tegema. 
Minu sügis tuleb siis oranžides toonides. 
Sellest jakist tegin ma 136 pilti.
Toas ja õues, ülevalt ja alt, seljas ja nagis jne, jne.
Normaalset pilti ma ei saanudki. Lõpuks lõin käega ja loobusin :(
Täiesti võimatu missioon.

Annis sallide hullus on käsitöömaailmas juba  ammu möödanik.
Mina koon neid ikka aegajalt, sest töö saab kiirelt valmis, oma omanäoline ja mulle kohutavalt meeldivad pikad sallid, mida saab kümme korda ümber kaela mässida.
Seekord kasutasin jämedat beebipehmet lõnga ja tulemus oli tõesti SUUR. 



Ära sai proovitud ka ammu ostetud kangamarkerid.
Valged, vanad ja määrdunud  jalanõud said uue välimuse.
 Värv varjab edukalt plekke, mis pesus välja ei tule. 
Minu daamid:


Lõpetuseks natuke sügiskulda.
Päev enne lõikust:

25 august 2017

Juppidest jumala uus. Vol 2

Äärepealt oleksin ära visanud. 
Nõukaaegne raamatu tüüpi karp vedeles mul kapis  ja kogus tolmu. 
Ju siis ootas oma aega.
Kiskusin ta tükkideks .
Spetsiaalselt  uut paberit ma osta ei raatsinud. 
Leppisin kodus oleva rohelise paberiga, 
kaunistuseks leidsin Epp Maria Kokamäe poolt joonistatud postkaardi,
natuke paberpitsi ja kunagi kuskilt välja lõigatud luuleread. 

Tuli selline natukene erootilise maiguga mälestustekarp:P 
 Tuleb vist maalt vanad armastuskirjad ja -luuletused üles otsida ja karpi hoiule panna. 
Laste beebiaegsed mälestused vaevalt sinna sobivad. 


Paber ja liim ei ole minu sõbrad. 
Seda ma sain tunda karbi tegemise ajal küll ja veel.
Ma ei saa öelda, et ma lausa hambad ristis tegin seda tööd, 
kuid mingit erilist naudingut ma ka ei tundnud.
Kõige mõnusam oli kätelt liimi maha koorida :) 
 Näitan ära ka rohelise puuviljavaagna. 
( Mingi roheline periood on vist algamas.)
Vaagna juures ei suuda ma ära kahetseda, 
et mul ei jätkunud mõistust valida läbipaistva aluse asemel läbipaistmatu valge. 
See oleks toonud värvid ja kontrastid ilusti esile. 

22 august 2017

Ära kungi loobu sellest, mida sa tõesti teha tahad. Suurte unistustega inimene on võimsam kui kõigi faktidega inimene.

Minu kullakallil Pisarakesel tekib vähemalt kord kvartalis soov on tuba kaunistada 
ja kuna ta on selline tõsiselt mäkerdaja tüüp, 
siis värvid sobivad selleks tööks ideaalselt. 
Ega see kaunistamise protsess tal lihtsalt ei suju. 
Umbes nii, et ma tean mida ma tahan teha, kuid ma ei tea, mida ma tahan. :) 
Seekord jäid tal pihku siis  
lõuend, värvid, minu aegunud ID kaart, paar puuoksa ja minu poolt välja prinditud tsitaadid.  

Minule väga meeldib!

Pisarake on hästi armsa mõttemaailmaga tütarlaps. 
Ta on avatud ja õiglane ja tugev. 
No mida muud sa saadki olla, kui oled kahe venna kõrval üles kasvanud? 
Nali, mis meie majas kunagi ei unune ja mida ikka aeg-ajalt kasutada saab. 
Pisarake oli siis 4 aastane. 
Tuleb sellise maru tõsise ilmega elutuppa ja hoiab käsi kõverdatult õlgade kõrgusel: 
``Emme, katsu kui tugev muhkel ( loe muskel ) mul siin on!``
Vot selline musirullik on minu Pisarake . Tugevate muhklite ja õiglase südamega :) 

Maakodu pakkus taas lastele elamusi ja elevust
Minu loomalausuja tõmbas ligi paar vahvat tegelast. 
Puude vahelt leidsime sisaliku. 
Õigemini leidsime enne tükikesi sisaliku nahast ja alles siis enesekoorija enda.
Nagu näha on tähtis töö veel pooleli. 


 Õhtu poole käis meil veel üks külaline. 
Oma seedermänni käbidest võid nüüd suu puhtaks pühkida, ütles isa selle peale :) 


 Lõpetuseks näitan ka oma Sinilindu.
Tahtsin teha lindu. 
Tegin.
 Päris linnu moodi tuli välja ka. 
 No ja mis edasi. 
Küll ma sättis teda sinna ja tänna, no kuhugi ei sobinud. 
Lõpuks maandus ta Pisarakese tuppa peeglit kaunistama :) 
 Sellel tegelasel on aga maalidest, sisalikest, orvatest ja lindudest savi.
Üks korralik iluuni keset päeva ei tee kunagi paha :)